yhel ohtul sain parima sonumi maailmas  : "good night sweaty" mm, oojaa, taiega sweaty giirl.

mu hostisal liiiiiiiga lühike hommikumantel

väga veider on. ma alguses suure hooga võtsin kõik sõbrakutsed feissbuukis vastu, sest noh ma arvasin, et ju kui nad mind sõbraks lisavad siis käivad minu klassis või olen kohanud kuskil. ei pidanud vett mu teooria ja nüüd on mu sõbralist täis inimesi vanuses 17-35 (enamjaolt noormehed) kellest paljusid ma ei tea ja nad hakkavad minuga rääkima ja ma üritan ja vaatan nende pilte ja mõtlen, et kas tean teda või ei, küsida ka imelik sest kõik näod ei jää meelde ja kõik nimed samuti mitte ja üldiselt see on väga ebameeldiv , ehk nüüd ma ei võta enam kedagi sõbraks. ma olen vist nata äärmuslik.

Läheb mööda teed. Otsib. Läheb alul areldi, siis läheb julgemaks. Julgeb teelt äragi astuda. Vaatab, mis mujal toimub. Püüab omaks võtta mujal toimuvat. Kogeb kõiksugust, ka valusaid ja väga valusaid hetki, mis hinge puruks rebivad. Armastust muidugi kah. Pärast läheb jälle üle. Pikkamööda läheb paremaks. Parem on siis, kui valu hakkab ära minema. Et mitte tuimaks muutuda, otsib edasi. Hakkab uudishimutsema, sest ju ei teagi, mida otsib. Vaatab igale poole, äkki on! Proovib dialoogidesse astuda, proovib ise hakkama saada. Otsib tuge minevikust, lapsepõlvest, juurtest.
Eks elu surub vahel nii kokku, et käib pauk. Ei sa pääse! Pärast püüab tükid kokku korjata ja edasi teha. Püüab üle olla sellest, et keegi kogu aeg mängib lapaduud. Näitab, et saab iseendaga kah oldud! Meeldib vähemalt iseendale palju rohkem.
Aeg tiksub ja haagib aastad omale sappa. Sinu ka. Lõpuks ikka kõik lähevad ühtemoodi, ühte kohta. Sinna kust me tulime.
Kust me tulime?

-Lauri Saatpalu

Vamos!!

Mida tähendab vamos? ma ei tea. Alguses ma arvasin kui Magy ütles, et Vamos Ivonne, et panen ennadt riidesse ja minek, aga nii ei ole. Enne seda "vamosit" mis tähendab, et lähme nüüd, on umbes 20 "vamosit" mis tähendavad, et läheme kunagi teadmata ajal kauges tulevikus aga seni seisame ja ootame seda vamosit mis tähendab, et dvj hakkame minema. Nagu soojendus Vamosid on need esimesed 20. Inimesed on ikka jube aeglased.. lihtsalt.. jubedalt kirjeldamatult aeglased ja teisalt jälle mingite asjadega rahmeldavad hullult ja tundub nagu oleks ülikiire, kuigi tegelikult võiks rahulikult võtta seda asja. Ei tea, jube harjumatu ja ma loodan, et see jama siin külge ei hakka.

Vanim kirik Ecuadoris

magala

hommikusöök. siin süüakse mingit banaani asja, nagu omlett aga muna asemel banaan, ei meeldi mulle see värk. ja kohvi ka must ja ilma piimata ja lahustuv, ei meeldi mulle see värk ka.

Salinas

natukene makarone ja hullult igasuguseid mereelukaid. 

Käisime jalkat vaatamas. Ecuador- Uruguay

Ecuador võitis ja tänavatel oli ikka hullem möll selle puhul

Teisel päeval olime Montanitas, hull turismikoht oli too aga heledaid inimesi sellegipoolest ei kohanud. 

vaatasin päris tükk aega kuidas krabid teda sõid aga kui lähemale läksin jooksid minema niiet pilti ei saanud.

Lõhkusin emme seeliku ära ja miskipärats olin jube õnnelik selle üle.

kui kellelgi sünnipäev on siis kõik peavad soovima palju õnne ja mida kõike veel ja üldiselt alati hakkab keegi nutma. väga julmalt diibid inimesed siin ikka.

ise tehtud, hästi tehtud

kõik lihtsalt magavad suvaliselt auto pagasnikus, liiklus on kohutav ja iga paarikümne kilomeetri tagant on keegi jälle kaljult alla sõitnud ja mina olen ainuke loll kes turvavöö kinni paneb.

Kõik inimesed vaatavad mind ikka julmalt, ma ise ei pannudki seda alguses vist nii tähele,sest ma ise noh, jah, vaatan ainult enda nina ette kui kõnnin. Aga tundub, et see on hakanud muutuma ja ma tõstan pilku natukene ülespoole ka juba. Tore, vist!
Kehalises kasvatuses viskame erineva kujuga kive. Ei, tegelikult oli kuulitõuge ja kettaheide, aga need olid lihtsalt kivid, ma ei tea noh, äkki meil ka Eestis on lihtsalt kivid aga ära värvitud (minu meelest kuul on punane Tõrva Gümnaasiumis). Igatahes on mulle kerge mulje jäänud, et mina, maatüdruk, koos emmelt päritud raudsete sääremarjadega ja issilt saadud tugevate suusatajakätega, (tegelikult ilmselt tuulekaera korjamisest) olen füüsiliselt paremas vormis kui ükski minu klassi tüdruk. Nad ei jõua isegi olla selles asendis millest kätekõverdusi tehakse, natukene kurb. Nad sõidavad iga päev ainult bussiga, kõnnivad max 500m päevas ja siis on neil üks kord nädalas see kehaline kasvatus mis jätab natukene sellise mulje nagu õpetaja mõnitaks neid käskides teha asju mis on nende jaoks võimatud.. Aga mulle sobib, sest ma siin ikkagi tugev jõujunn. Samas täna oli meil mingi ilus 20-ndates õpetaja kehalises ja ilmselt nad nimelt ei tahtnud väga selle kuulitõukega hakkama saada, itsitada on ju vähe huvitavam. Lisaks hakkab mulle juba vaikselt pinda käima see temperament - kuidas nad jõuavad päev otsa karjuda, nad karjuvad kõik oma mõtted välja. Vahel on tõesti nii, et mida sa just karjusid?! see väike mõte oleks pidanud enda pähe jääma aga sa karjud seda 50le inimesele. Miks?

vaatasime õudukat üks reede Emilio, Domenica ja Emiliaga. Õudukas käis taustaks ja me rääkisime usust ja millal oleks sobilik oma süütus kaotada.

See oli party hard võiku söömine ja coca joomine. Teised võpid Ambato piirkonnast. Mina, Grace, Cecy (Ambato piirkonna yfu esindaja), Katharina, Paul.

Külmkapi kallale ise ei oskagi nagu väga minna.

Aktus oli koolis ja kui alguses nende pool perset oligi varjatud siis peale natukest kepitantsu enam mitte. Väga veider asi, ise olid nii õnnelikud, et kõik sealt seeliku alt näha oli.

Lambid picid koolist.

Käisime pitsat söömas

Siin on kuum endast ja sõpradest peeglist klõpse teha.